5 Facebooki pettust, mida iga kasutaja peaks teadma

Kui nüüd aus olla, siis tegelikult FB on kasvulavaks sadadele, kui mitte tuhandetele petuskeemidele iga kuu ning kõike neid kaardistada ja kirja panna oleks võimatu. Aga nagu kunagi õpetaja Laur ütles: “Kui kõike ei jõua, siis tee pool.” Lähtudes sellest targast nõuandest panengi nüüd siia kirja 5 näidet, mis on hetkel ka aktuaalsed Eesti FB kasutajate hulgas.

1. Liba FB “ametlikud” kontod

Võlts kiri FB adminilt
Kliki pildil et näha suuremalt

Tegu on siis olukorraga, kus leiad oma Facebooki postkastist või mõne postituse kommentaaridest hoiatuse Facebookilt – tavaliselt lubatakse konto kinni panna, kui kasutaja kohe kuhugi klikkima ei hakka.

Kuidas aru saada, et tegu pettusega?

Esiteks FB ei käi kindlasti mööda avalikke seinu teid hoiatamas. Kui nad tahavad midagi kustutada või teid hoiatada, siis nad teevad seda privaatselt (või siis tegelikult nad eriti hoiatamisega ei kipu üldse tegelema – kui nad tahavad konto kinni panna, siis uskuge mind – te saate aru, et neil selline soov on tekkinud…)

Teiseks on alati kahtlane, kui nimi on pikem kui firmanimi – Facebooki ametliku FB lehe nimi ongi Facebook – kohe kui kuskil mingid lisasõnad või punktid või armsad emotikonid mängu tulevad ei ole enam asi üldjuhul aus.

Üks hea lihtne viis suuremate tegijate lehti (mille tuntud brändi petturid üritavad enda huvidesse rakendada) tuvastada on see, kui vajutad kasutaja nimele ja vaatad, mis seal kirjas. Ametlik FB konto FB-s näeb välja selline:

FB ametlik konto

Oluline on tähele panna seda sinist yes mummukest nime taga. Suurematel rahvusvahelistel firmadel on oma leht FB-ga ära kinnitatud ja see mummuke näitab, et tegu on originaaliga. Eestis väga palju lehti seda mummukest ei kanna – peale Postimehe ei teagi ma ühtegi. Seega siinsete petturite puhul seda kontrolli kasutada ei saa.

2. Auhinnamängud

emirates-flight-tickets-giveaway-like-farming-scam-1Jah ma tean, et paljude FB kasutajate jaoks on need toredad auhinnamängud põhjuseks, miks FB logida kolm korda päevas. Ja mõni eriti usin auhinnamängija kirjutab ka kõigi kampaaniate lõpud oma kalendrisse üles ja kontrollib, kas ikka kuulutatakse võitja välja ja see on väga proaktiivne tarbijakäitumine, mis hoiab vähemalt kohalikud mängukorraldajad ilusasti ree peal. AGA… Aga see ei kehti nende südametunnistuseta petturite kohta, kes kasutavad inimeste unistusi ära mingi järjekordse jama genereerimisel.

Paar päeva tagasi jäi mulle silma, et paljud sõbrad jagavad Emirates Air. postitust, kus lubati lennukipileteid esimeses klassis koos 5000 € taskurahaga. No mida enam sa unistada oskad – aknast välja vaadates olen nõus ausalt öeldes lendama kaugele ära ka 3. klassis ja ise veel peale maksma 😉

Aga kui jätta kõrvale see, et kogu see postituse visuaal ja tekst karjus kaugelt, et tegu pettusega, siis nagu ma eelmises punktis mainisin, siis suured firmad ei kasuta oma FB lehtedel kirjavahemärke. Kiire klikk selle Emirates Air. FB lehele näitas, et leht on loodud paar päeva tagasi, aga enne kui FB nende jama maha võttis oli neil kokku kogutud 50 000 fänni.

Aga mis halba siis juhtuda saab, kui ma jagan mingit pilti ja panen suvalisele lehele like?

Pean ennast üsna ausaks inimeseks ja seetõttu on mul küllaltki raske end samastada kõigi nende virtuaalsete pättidega, aga kasutades oma fantaasiat, siis pakun välja ühe stsenaariumi, kui ennast petturi asemel kujutleda:

  1. Loo fake FB leht ja luba välja loosida reis/ipad
  2. Kogu kokku hunnik ullikesi (sry kui kedagi solvan, aga nagu ülal mainisin, siis püüan end petturi nahka asetada siin praegu), kes ei suuda FB lehtede autentsust kontrollida ja on nõus tegema ka prääksuga kükke keset linnaväljakut, kui neile mingi auhind lubada.
  3. Tee üks pahatahtlik FB app, mis hakkab postitama kasutajate lehtedele eriti räigeid pornovideosid mingi XXX lehe reklaamiks – sealjuures tagides ka iga video juures kasutaja 50 sõpra.
  4. Nüüd osta FB reklaami, mille suunad punkt 2. kokku kogutud inimestele pakkudes seekord võimalust võita veel uhkem reis/veel ilusam iPhone – aga sel korral ei piisa ainult sheerimisest vaid peab mingile rakendusele loa andma oma FB kontole ligi pääseda. Kusjuures enda FB lehe fännidele reklaami suunamine on tihti odavam kui küttepuude müügikuulutus Misso kohalikus lehes.

Muidugi nagu ütlen, siis pole ma kriminaalne geenius ja usun, et tegelikult annab hullemaid asju korda saata rumala kasutaja kontoga kui kahtlaseid videosid postitada…

Kui nüüd hakkas hirmus, siis mine lehele https://www.facebook.com/settings?tab=applications ja vaata, mis rakendustele sa oled oma kontoga seoses igasuguseid lubasid andnud.

3. Tundmatute sõprade lisamine

Facebook on kindlasti koht, kus tekivad huvitavad vestlused sõprade sõpradega ja mõnikord täiesti võõraste vahel. On ju isegi abielusid ja kooselusid, mis on alguse saanud virtuaalsest kohtumisest. Aga see ei tähenda, et FB-s tuleks iga siresäärne neiu või kena musklis meesterahvas on sõprade hulka lisada.

Siinkohas tuleks siis kaardistada paar petturlustüüpi:

  1. Rikas välismaa kaasa (üldjuhul mees), kes nägi su pilti ja armus silmapilkselt
  2. Õnnetu imeilus naine kuskilt arengumaalt või post-kommunistlikust riigist, kes tahab sinuga suhelda ainult inglise keele õppimiseks.

Ütleme nii, et kunagi ei tea, kust armastuse nool tuleb ja võibolla tõesti inimene tahab keeleõpet, kuid kahjuks tihti on eesmärgiks suhete soojendamise läbi saada raha, viisat või Lääne-Euroopast on isegi lugusid, kuidas sellised “süütud” tutvused lõppevad sellega, et inimesed lähevad terroristidega liituma.

4. Facebooki kirjad sinu postkastis

Tihti kasutatakse ära inimeste usaldust Facebooki vastu ka väljaspool – olen täiesti kindel, et peaaegu iga lugeja postkastis on hetkel mõni sarnane kiri:

FB spam

Esmapilgul tundub ju täitsa FB? Kuna pidin praegu ka ise üle kontrollima, mida tähendab deferred (edasilükatud ingl k), siis tekib ju soov vajutada ja vaadata, mis jama nende sõnumitega on…

STOP! Esiteks vaadake saatja aadressi – mul pole aimugi, kes on cummings@mercom.com. Tegelikult saaks teha väga lihtsalt tunduvalt adekvaatsema aadressi, aga küllap pole see vajalik. Näkkab ka sellise kirjaga.

Ma ei hakanud igaksjuhuks isegi mitte teadliku eksperimendi korras seal olevat linki klikkima, aga võimalusi päris palju, mis seal olla võib:

  1. Võltsleht, mis on kujundatud nagu FB esileht – ainult selle vahega, et kui sinna kasutaja ja parooli paned, siis see ei logi sind FB sisse vaid salvestab andmed ja keegi teine logib sinu kontole sisse… Edasi läheb nagu Punamütsikese muinasjutt virtuaalmaailmas – ainult, et ma ei soovitaks väga loota jahimehe õigeaegsele sekkumisele.
  2. Käivitub kohe mingi rakendus fail, mis installib mõne viiruse teie arvutisse.

Ja no kindlasti usun, et juba klikkides saate endale külge ka jälgimispiksli nii Google kui FB jaoks, et teile ka edaspidi kahtlast kraami ette sokutada.

5. Reklaam

Olen siin blogis mitmed korrad FB reklaami kiitnud – ja jään selle juurde, et FB võimaldab sihtida reklaami täpsemalt kui ükski teine reklaamikanal Eestis… Näiteks jäi just täna mulle silma selline reklaam:

reklaam

Kuigi tegu on ühe mu lemmikprojektiga Eestis, kus olen ka mitmed korrad osalenud, siis selle reklaami peale oli mu esimene reaktsioon ikkagi W… the F….?! Kuidas te nüüd teate, et ma olen 34 aastane? Kuna Swedbanki logo oli ka, siis hakkasin esimese hooga kahtlustama, et pank mingeid andmeid lekitanud, kuid hetk hiljem sain aru, et lihtsalt on veidi vaeva nähtud – FB saab reklaami suunata kindlale vanusele ja seega on nad iga vanuse jaoks erineva kujunduse teinud ja eri ad set seadistanud.

Aga see tähendab ka seda, et petturid saavad sulle ette sööta väga spetsiifilisi reklaame, mis sind kõnetavad ja klikkima kutsuvad. Veel hullem – FB pakub reklaamikontode omanikele võimalust oma kodulehele lisada nn FB pixel – võibolla olete tähele pannud, et peale mingi veebilehe külastamist hakkate nägema selle veebilehe reklaame hoopis sagedamini (sama süsteem toimib ka Google bänneritega). Turundajate jaoks on see mugav tööriist kuna inimene, kes juba korra toote/teenuse vastu huvi tundis on palju tõenäolisem klient, kui see, kes kodukale pole jõudnud.

im-desperateAga see tähendab ka seda, et kui te juba korra mingile kahtlasele veebileheküljele lähete, mida petturid haldavad, siis saate endale virtuaalselt sildi kaela, et tegu on lolliga, keda saab tüssata ja seega järjest rohkem hakkab teie teele internetis sattuma igasugust saasta.

Ehk siis üks vale samm ja edasi on umbes sama nagu käiksite ringi mööda tänavat silt näpus, mis annab teada, et teid võib tüssata, manipuleerida ja haneks tõmmata.

Ja ma tean, et see postitus ei pruugi olla nii mõnelegi mugav lugemine. Aga kahjuks virtuaalne maailm muutub järjest karmimaks kohaks ja kuigi kindlasti on seal ka petuskeeme, mida mul endalgi (peale 20 aastat aktiivset virtuaalset elu) on keeruline läbi hammustada, siis enamik pettureid ei viitsi asju keeruliseks ajada kuni on inimesi, kes lihtsate nõksudega kaasa lähevad. Seega suhtu igasse asja, mida internetis näed ja loed reservatsiooniga ja kui sa ei ole virtuaalne Moriarty, siis lepi sellega, et sulle isegi süütuna tunduvad tegevused võivad olla samad, mis kala jaoks ussikese alla neelamine – siis on hilja kui konks lõualuust läbi.

Igatahes loodan, et peale selle postituse lugemist oled veidi targem. Aga kahjuks ei piisa sellest, kui sina targalt käitud, sest ka su sõprade jamad võivad jõuda sinu FB seinani. Seega kui arvad, et siin postitusest olevast infost võiks ka neile kasu olla, siis aita kaasa turvalisemale netikasutusele ja jaga seda postitust…

Kirjutanud

Diana

Minu huvi arvutite vastu sai alguse juba aastal 1996, kui kirjutasin oma esimese koodijupi. Vahepealsete aastate jooksul olen tegelenud internetiturundusega, projektijuhtimise ja erinevate Wordpress lehtedega. Kuna suhtlen ka väga palju inimestega, kelle IT teadmised ei ole väga sügavad, siis sellest tekkis ka idee luua blogi, kus postitused on eelkõige suunatud arvutikaugele inimesele. Enamus minu postitustest on inspireeritud teemadest, millega puutun ise kokku või mille kohta on mult nõu küsitud.